Nyyd suundus Anna-Liisa DooMi maja otsima. Kuid mezz oli suur ja kole
ja Anna-Liisa kartis. Et julgem oleks, vo~ttis ta kodust ka Naabripoisi
kaasa. See oli teinud parasjagu suure avastuse. Ta avastas nimelt, et
la"bi pudelipo~hja paistavad pa"ikesed hoopis teistmoodi. Olenevalt
pudelist vo~ib pa"ike koguni va"rvi vahetada. Seega tyhjendas ta ja"rjest
pudeleid ja vaatas la"bi nende pa"ikeseid. Yllatusega koges ta, et mida 
rohkem ta jo~i, seda rohkem tuli ka pa"ikeseid. Lo~puks ta ei suutnudki
enam nende ta"pset arvu kindlaks ma"a"rata, muudkui virvendasid teised 
taevas ja laulsid roppe laule. Naabripoiss hakkas muretsema oma kartulite
pa"rast. Nii suur hulk pa"ikeseid vo~ib ju kartulisaagi a"ra ko~rvetada. 
Kuid friikartulid ei ole ju kah pahad... Ta otsustas, et lo"o"b maha Anna-
Liisa vanaema sea ja saadud rasva paneb kartulite vahele, siis saab sygisel
friikartuleid. Ja siis saab neid myya, ja siis saab rikkaks....
Neis o~nneunelmais katkestas teda ootamatult koer, kes oma po~it otse tema 
jalale tyhjendas, teda ekslikult na"htavasti mo~neks ma"ttaks pidades. 
Mo~ne aja pa"rast saabus Anna-Liisa.
Kohe olid tal rumalad ideed. La"hme DooMi maja mezza(tm) otsima!. 
Vaene naabripoiss seletas: "A"blya"a" aja"a" blja"a". Ta"na on.. on ..
paeliu pa"a"a"igezeid.... Mezzass on pa"eliju puiiid. Eiii mina viitsi
tjulla. blja"a"..O"a"k! "
Anna-Liisa oli karm tydruk ja lohistas Naabripoisi endaga mezza kaasa. 
See muidug seletas: " Lind on ta"htis loom.. Ilma selleta ei omaks 
taevas mingit ta"htsust ja inglid kukuks alla. Vorst on niuke piklik 
veidi ymaralt kandiline. O"a"k!"
Mezz oli endiselt koledaid mezzloomi ta"is. 
Aeg-ajalt kostis puu otsast hyydeid: "Aaappiiiii". Mo~nikord 
lendas yle nende peade mo~ni ja"nes, lehm kyynte vahel haledalt lestadega
vehkimas. Yle mezza lendas yksik kuulipildujavalang: sigalehm tegutses. 
Maas oli na"ha kandilisi jalaja"lgi. Anna-Liisa marssis mo"o"da mezza 
ja otsis DooMi maja. Ootamatult talle meenus, et ta ei teagi ta"pselt
kus Mesilinnukeste maja asub. Vaene Naabrpoiss ei suutnud tema arupa"rimisele
midagi mo~istlikku vastata, po~hiliselt va"itis ta "Bljo"o"o"", aga
aeg-ajalt ka "O"a"k!"
Siis otsustas Anna-Liisa kohalikku mezzaelanikkonda kysitleda. 
Vaatab ja mo~tleb ja vastu veereb MDDR. MDDR oli kerinud ennast ymber sUURE
mUSTA kASTI ja kukerpallitas ro~o~msalt itsitades mo"o"da mezza ringi. 
Kui Anna-Liisa teda ko~netas, ehmus ta nii, et oleks a"a"repealt vette hypanud.
Aga et vett kuskil la"hedal ei olnud, ja"i see trikk a"ra. Nyyd keris MDDR
end aeglaselt lahti, la"ks na"ost punaseks  ja ytles "Mo~mmmm, mis teil vaja 
hihihihihii on "MDDR muudkui irvitas. See a"rritas veidi Anna-Liisat, kuid
samas oli MDDR ka ainuke ymbruskonnas, kellelt teed kysida. Tee kysimise peale 
viskas MDDR paar kukerpalli ja va"itis, et maja asub yhes suunas, aga lyhim tee
viib ta"pselt teises suunas.
Anna-Liisa ja Naabripoiss la"ksid vapralt edasi. MDDRi targa no~uandmise peale
jo~udsid nad varsti sohu. Seal oli veider seltskond. Kaltsakas, nagu pa"ris ja
rokkar istusid, vestlesid ja jo~id. Vestlusest selgusid ka nende nimed:
kaltsakas oli Leho, the Son of Veteold, nagu pa"ris oli Ma"rt ja rokkar 
oli Qnn.