O"o" oli suhteliset pikk ja pime. Igatahes peale 2 km pikkust reisi nad
veel valgust ei na"inud. Vaene Anna-Liisa yritas kyll mezzast kedagi appi
kutsuda, seletas ko~igile vastutulevatele loomadele:"Olen Anna-Liisa. 
Tahan abi,"Loomade arvates ei olnud see palju, kuid, kuuldes, mislaadi
abi Anna-Liisal vaja on, ja"id nad kidakeelseks."Rott...noh on selline
va"ike ja tige ja Tsa"koga..." Igatahes oli kole. 
Seoses va"ljakujunenud keerulise olukorraga otsustas Anna-Liisa magama
heita kuhugi siiasamasse mezza, kuuse alla. Nyyd avastas ta, et oli teinud
va"ga o~igesti Naabripoissi kaasa vo~ttes. Antud olukorras ko~lbas ta 
suurepa"raselt padjaks. 
Hommikul a"rkas ta itsitamise peale, mis kostis kusagilt la"hikionnast. 
Seal kukerpallitas ja"lle ro~o~mus mudane MDDR. "No tere ka Anna-Liisa!
Kas leidsid DooMi ja Leho?"
"No muidugi" ytles Anna-Liisa, "aga mulle ei meeldinud seal. DooM oli nii
tark, et ma ei saanud tema jutust mitte midagi aru"
"No muidugi" vastas MDDR "Kuid DooM on tegelikult vajalik sinu Muda
pa"a"stmiseks. Ainult tema teab, kust Tsa"kot otsida..."
Korraga maandus nende la"hedale yks mezzik raadiohirv ja ytles:
"Kas te olete juba kuulnud viimast uudist? Meie mezzades on kassioht!"
raadiohirv oli kole loom. O~igupoolest ei meenutanud ta millegi poolest 
hirve, kuid nimi on nimi ja eks ka sellisel traadist peaga loibsabalisel
oli nime vaja. Peale sellise olulise uudise teatamist lendas ta lollaka
zumina saatel minema.
"Vaesed loomad" ytles MDDR "Oleks neil niii palju mo~istust kui minul..."
Seoses pa"ikese ilmumisega silmapiirile avastas ka Naabripoiss, et on 
sobiv aeg yles to~usta. Yritades voodist parema jalaga va"lja astuda, 
avastas ta, et see on vo~imatu. Veendunud, et parema jalaga voodist
va"lja astumine ei o~nnestu, proovis ta sama vasaku jalaga. Kuid oma 
yllatuseks leidis ta, et ka see ei o~nnestu. Tema  ha"kkerivaist ytles, 
et siin on mingi bug. Kuid teadmata, millest see vo~is olla, avas ta oma 
silmad ja leidis, et asub tavalisest ylesto~usmiskohast, mis juhuslikult
oli tema voodi, hoopis erinevas keskkonnas. Selline ootamatu muutus ei 
meeldinud talle. Pisut ringi vaadates na"gi ta, et Anna-Liisa ajab juttu
mingi totakuse kehastusega. 
Vaene MDDR ehmatas pa"ris a"ra, kui mytsakas liigutama hakkas. Ta keris ennast
ruttu musta kasti ymber ja hakkas tigedalt pomisema:"Ma ei karda sind, ma
ei karda sind, sa oled vilets, ma so"o"n su a"ra."
Kui nyyd Naabripoiss sammu ligemale astus, lisas MDDR veel kiiresti:"Mo~ni
teine kord" ja veeres kiiresti minema. 
Anna-Liisa ma"rkas alles MDDRi po~genemise peale Naabripoisi a"rkamist.
Nyyd leidis Anna-Liisa sobiva olevat Naabripoissi pisut kasvatada: "Kuule
sina igavene siga, kurat, kui sa ennast veel niimoodi ta"is jood, ma annan 
su krokodilli ka"tte, aga yhe sinu jalgadest, selle ko~ige va"iksema, 
topin ta"is ja panen kodus nagiks. Sa oled yks igavene tymikas. Juba
esimesel pa"eval rikud sa meie lepingut. Ausalt o"eldes oleks ma pidanud
sinna ka kainuse punkti sisse panema"
Vaene Naabripoiss oli sellisest ytlemisest kohe ikka pa"ris solvunud. 
"No kuule kallis Anna-Liisa. Kuidas sa saad ikka niimoodi o~elda. 
Mina olen niiii korralik. Ainult natukene olin eile lo~bus. Muide, 
kas siin kusagil ka wett(tm) on? Mul on pisuke janu. "
Anna-Liisa leidis a"a"rmiselt rumala olevat sellisest asjast 
nagu wezi(tm) praegu ra"a"kida:"Lollpea, kuda sul aru ikka peas ei ole.
Sa oled sellina tainapea, sul tuleks igasuguse vedeliku joomina a"ra
keelata. Nyyd ei saa sa enne juua, kui me siit mezzast va"lja oleme 
jo~udnud!"
Naabripoiss to~usis pysti, ning hakkas minema. Anna-Liisa la"ks talle 
ja"rele. Astusid nad siis umbes sammu 10 kui suure puu tagant paistiski juba 
nende o~u.