Anna-Liisa vaatas imestusega MEEST. Vaat see oli alles MEES, mitte 
Naabripoiss. Selline ilus... Ja jo~uline... Jaa. Ja tark...
Anna-Liisa leidis, et sellise kange mehe abi oleks va"ga vajalik
tema yritusele. Anna-Liisa palus Naabripoisil tutvustada oma isa.
Selle kange mehe nimi oli Kalevipoeg. Tema naine oli reinkarnatsiooni
la"bi teinud Saarepiiga. Anna-Liisa vo~ttis osa ka nende pyhalikust
lo~unasyo"o"gist. Peale lo~unasyo"o"ki muutus kange mees Kalevipoeg 
to~siseks: "Kallis poeg. Me peame sulle midagi tunnistama. Sa ei 
ole yldse meie poeg. Sa oled adopteeritud, integreeritud ja assimileeritud.
Ma arvasin, et sa oled nyyd piisavalt vana seda teadma. "
Naabripoiss langes na"ost a"ra:"Sa ei olegi minu isa? yhyyyyyy nuuxx
pa"a"a"a"a"a"a" " 
Vaeseke nuttis ja nuttis ja oleks a"a"repealt a"ra uppunud, kui isa
poleks talle o"elnud:"Ah see on tyhi asi, mis sa ikka sellepa"rast nutad.
Kyll sa raha ikka saad meie ka"est!"
Naabripoisi meel la"ks oluliselt ro~o~msamaks. Hehh, ega see maailm ikka
nii kole kah ei ole. Raha saab ja nii edasi... Jaa elu on yx lust
ja lillepidu. Selle peale kutsus ta Anna-Liisat endaga hullama. Anna-Liisa
keeldus. Teda huvitas hoopis rohkem Kalevipoeg. Anna-Liisa la"ks kange
mehe Kalevipoja juurde: "Vabandage kallis ha"rra... Teate, minul on yks 
kole probleem. Kas te ei saaks mind aidata. "
Kalevipoeg vastas: "Mis on kaunil lillel mureks, mis lasub neiu sydamel?"
Anna-Liisa ja"tkas: "Minul on vanaemaga raske probleem. Kas te ei tuleks 
seda minuga sinna po~o~sa taha arutama. Siin on nii palav... Teil 
on nii meeldivad silmad... ja ka"ed...Mulle tundub, et teis on midagi."
Kalevipoeg kutsus kaasa ka oma naise-Saarepiiga. Anna-Liisa arvas, et 
seda pole vaja, kuid Kalevipoeg rahutas ta maha va"ites, et nad on juba
harjunud jagama omavahel ko~iki ro~o~me ja muresid ja tegelikult on 
Saarepiiga va"ga tolerantne ja terve ellusuhtumisega. Kui nad seal 
no~upidamise olid lo~petanud ja tagasi tulid, kysis Kalevipoeg Anna-Liisalt:
"No kallis tydruk, mis probleem teil siis selle vanaemaga on."
"Minu Vanaemal on va"ga raske. Nimelt on ta langenud raske haiguse ka"tte.
Tema on langenud muda ohvriks. Nyyd terroriseerib teda seal kole rott. 
Minu vanaema tuleb nyyd mudast kuidagi va"lja aidata, kuid enne tuleb 
rottile a"ra teha. Tema ja keegi ha"kker Tsa"ko on ko~ige kurja juurd."
Kalevipoeg, kange mees vastas: "Mis teeb yks ha"kker sellisele mehele 
nagu mina? Ja rott? Ma astun nad surnuks! Kuid ta"na olen ma va"sinud ja
tahan magada... Ehk ra"a"gime sellest mo~ni teine kord."
Anna-Liisa lahkus Naabripoisi poolt. Peale sellist va"sitavat arutamist
kulus yks va"rskendav jalutuska"ik marjaks a"ra ja ta la"ks metsa. 
Metsas oli endine segadus. Lendasid krokotillid, ja"nesed, sigalehmad,
aeg-ajalt jooksid yle tee paanilises hirmus va"iksemad metsaloomad, 
aeg-ajalt pudenes taevast raskeid kive. Anna-Liisa ehmus kyllaltki
koledasti, kui tema ko~rvale puu sisse laksatas terav oda. Metast
kosti selle peale vaid hullumeelset itsitamist. Ootamatult kuulis 
Anna-Liisa nuuxumist. La"hemale minnes na"gi ta, et see on Qnn.
Kui Qnn Anna-Liisat tulemas na"gi, ja"ttis ta kohe nutmise.
"Tere Anna-Liisa "ytles Qnn. "Mis sind siia kurba ja yksikusse metsa 
to~i? "
Anna-Liisa vastas:" Ah niisama jalutan. Tegelikult la"hen koju. Mis 
sa siin nutad niimoodi? Kes sulle liiga tegi? Miks sul niuke nuux on?"
Qnnar ohkas: "Ei midagi. Elu on lihtsalt raske. Ma olen tegelikult 
hella sydamega. Ja pealt vaadata, kuidas DooM loomi rezzib on ju lausa
kole. Ja siis veel takka kiita. Aga teisiti ma ei saa. Siis hakkavad
nad must jo~le sitasti arvama... Nuux, pa"a"a"a yhhyyy, niux. Ja tead,
yle ko~ige armastan ma maad. Kui ikka na"ed-ilusad po~llud, vili ta"rkab,
kartul o~itseb-taevaline rahu tuleb sydamesse. Mul on metsa taga oma 
po~llud. Teised ei te nendest midagi. Kui teaks hakkaks normia. Ja 
taskus on mul alati natuke mulda minu po~llult. See rahustab. Ja tykk
rauda. Adralt. See tuletab mulle meelde, kuidas ma po~ldu kynnan. 
Ja siis tunnen ma, kuidas taevaline rahu laskub minu peale. Aga kogu
aeg MDDR, Leho jo DooM mo~nitavad talumehi. Nad ei oska hinnata maa
viljastavat jo~udu. Aga ma kardan neid... Mul on niii raske...
yhhyyyy, nuuux Palun, a"ra ra"a"gi seda kellelegi."
Anna-Liisa lohutas Qnni:"A"ra karda, ei ra"a"gi. Muide, sa vo~id vahest mulle 
appi po~ldu harima tulla. Ma ootan sind.."
Anna-Liisa ja Qnn ja"id sinna po~llumajandamise probleeme arutama.