Kui Anna-Liisa hommuku a"rkas, ma"rkas ta et vanaema Mud oli oma arvuti 
taga magama jaa""nud. Nojah arvas siis Anna-Liisa ja vo~ttis vanaema
kukile ja viis teise tuppa magama. 
Peale kosutavat hommikueinet otsustas Anna-Liisa, et vaatab seda imemasinat
natsa la"hemalt. Nojah pialtna"ha arvuti nagu arvuti ikka. 'Ouhh' haigutas
Anna-Liisa. ' Ma"ngiks o~ige natuke arvutiga' 
Anna-Liisa oli tark tydruk. Ta oli koolis juba arvutit na"inud ja ega tal
progemise hinne kah halb polnd. ( Jaah poisid olid va"egade abivalmid, 
isegi piale unetuid :-)  o"id. ). Seega istus Anna-Liisa arvuti taha ja 
hakkas ma"nge otsima. Kuid oh ha"da. Anna-Liisa ei leidnud yhtegi teist 
ma"ngu piale Mud'i. Mis teha? 
' Noh. ma"ng nagu ma"ng ikka,' arvas Anna-Liisa ja ka"ivitas Mud'i 
.....................................................................
Kuid enne kui Anna-Liisa sai sisestada oma nime kostis uksele koputus.
Anna-Liisa ohkas, tegi masinale shutdowni ja la"ks ust avama. Ukse taga
seisis Leho.
'Tere Anna-Liisa' ytles Leho ' Mu vana saatis mind sind vaatama, noh 
ja ma siis tulin checkama, et mis teed siis'
'Ohh, Mis nuid mina. Sa tule parem sisse. Ma siin mo~tlesin et ma"ngin
natsa Mud'i ...'
' Mes ??' kysis selle piale Leho ' Sa tahtsid Mudi ma"ngida. Kas sa siis
ei tea, et kui sa juba Muda ma"ngima hakkad siis sa ka jaa""d seda ma"ngima'
'Nojah ' vastas Anna-Liisa.
Korraga loo""di lahti uks ja sisse kargas Kalevipoeg
'Mis siin toimub? A"hh? Kas ta tegi sulle midagi ? ' poo""rdus ta Anna-Liisa
poole ise osutades Lehole.
' Mis? Oh ei ! ' vastas Anna-Liisa.
' Ma ei usu sind. Ta on sind a"ra no~idund. Tema ongi Rott.' kisas
Kalevipoeg nagu hull ja kargas Lehole kallale. ¿Po~mm;l;lds'Aih'¿
Mo~ni hetk hiljem lendas Leho pea ees uksest va"lja.
'Ai ' ytles ta pysti to~ustes. Hetk hiljem kargas kah Kalevipoeg uksest 
va"lja. Kuid Leho oli juba kaugel. Elu eest lidudes pani ta Vetevana
allika poole.
'Noh selle rotiga on nuid mureta' naeratas Kalevipoeg Anna-Liisale
'Ma tahaksin sulle millegagi tasuda' kostis ha"belikult naeratades
Anna-Liisa. 'Me vo~iksime seda magamistoas arutada'
'Kena!' vastas siis Kalevipoeg.
'Kas me kutsume ka Saarepiiga kaasa? ' tundis Anna-Liisa huvi.
'Oh pole mo~tet teda nuid selle tyhja asja pa"rast tylitada' ytles selle
piale Kalevipoeg, endal kentsakas la"ige silmis.
Selle aja piale kui Kalevipoeg ja Anna-Liisa said oma asjad arutatud
oli kah vanaema Mud yles a"rganud. Juba istus ta oma arvuti taga ja kirus
Rotti. Kalevipoeg kostis kyll, et Rotti pole vaja karta, aga vanaema ei
kuulanud teda, sest parajasti tegi ta rotiga khm-khm-khm (Mul on vist 
ko"ha), sest nii oli Roti no~udmine. 
'Tead, Kalevipoeg. See keda sa enne nahutasid ei olnudki Rott' ytles
yhta"kki Anna-Liisa, ' see oli hoopis Veteold'i poeg Leho '
'He-he-hee, on sul ikka fantaasiad' naeris Kalevipoeg 'Kas sa siis ei tea,
et Veteoldisid pole olemas' 
'On on on ' kisas Anna-Liisa ' ta isegi .... <ups>'
Anna-Liisa oleks peaaegu oma saladuse va"lja lobisenud.
'Ha"-Ha"-Ha"' naeris Kalevipoeg ja lahkus.
Anna-Liisa vaatas nukralt kuda vanaema endiselt Muda ma"ngis ja ohkas
Ta la"ks a"ra lauta lootes sealt vaikust ja rahu leida, et oma mo~tteid
koguda.
Laudas oli endine kisa-ka"ra
Siga:   'Sa lambapa"a"'
Lammas: 'Sa siga ei tea mitte midagi. Kahju et pole juba jo~ulud, Saax
sust raipest lahti'
jne.
'Loomad, Loomad' hyydis Anna-Liisa. 'Mis te ja"lle kisate'
Lammas:  'Na"e lits tuli kah kohale'
Anna-Liisa: ' Kallid loomakesed. Kuskohas Rott elab? Palun ytelge mulle'
ja Anna-Liisa puhkes nutma. Siga ja Lammas vaatasid pikkade na"gudega
teineteise otsa. Siis a"kki siga naeratas kavalasti ja ytles.
' Sa Anna-Liisa tule o~ige siia ja arutame seda asja natuke la"hemalt'
'Mo"hh' ei osanud Anna-Liisa midagi targemat ytelda.
'Mine, mine, siis ta ytleb sulle kust rotti leida vo~ib' kiitis kah 
Lammas takka ja vo~ttis parema poosi, et eelseisvat vaatema"ngu nautida.
Anna-Liisa roniski Sia juurde sulgu ja siis nad seal khm-khm-khm ( Kuda 
nuid seda paremini ytelda? ) ....  a r u t a s i d  seda asja natuke 
la"hemalt. Igatahes tund aega hiljem tuli Anna-Liisa roo~~msalt keksidest
laudast va"lja, sest nuid ta teadis kustkaudu saab Roti urgu. 
' Jaah! Vo~ib-olla saab kah rotiga seda asja natuke la"hemalt arutada !?!'
mo~tles ta.