Anna-Liisa la"x niisiis Roti urgu otsima. Selle koha la"hedale
jo~udes tundis ta hirmast vastikut limalehka, aga ta sundis
ennast edasi minema. Varsti ta jo~udiski yhe ro~veda augu aa""rde.
Sealt see lehk tuli. See oligi Roti urg.....
Urust kostis ko~va muusikat. Anna-Liisale tundus, et selles ka"ras
olid segamini JAM, Up'n'Down, Powerboys, Nancy, Tiiu, Code One,
D JAM, D Ga"n ja palju muud koledat.
 Anna-Liisa kattis ko~rvad ka"tega ja hakkas laulma:

 " Disku pole oluline, punk on po~hiline 
   see on siiski oluline, armas diskuhuviline!"

Urust kostus roo""gatus ja varsti ilmus uruavasse igaveste
ro~ve loom. No roti moodi ta kyll eriti polnud. Ta oli
roosa, peadligi ko~rvadega, ebayhtlaste lyhikeste vurrudega, 
ainult saba oli pikk nagu rotil ikka, kuid hargnes poole pealt
kolmeks. Silmad olid eri va"rvi, yks punane, teine valge.
Nina oli tal tatine. Ise ymises kogu aeg " Lendu vo~in to~usta siiiit 
maaaaa, kui sa vaid sooooooviks!" vo~i midagi selletaolist.
 "Mis tahad, ah?" kysis ta ebaviisakal kombel ja tatistades.
 "Kas sina oled siis see Rott?" 
 "Olen kyll, na"ha pole vo~i, kurat! Ah? Mo~hhhh? Viiildist kybarrrr!"
Anna-Liisa pyhkis na"olt ilapritsmeid. "Ega ikka ei na"e jah!"
hakkas ta Rotile julgelt vastu. 
 "Karrambaaa! Kurat! Ptui! Ma va"gistan su a"ra!" pistis Rott
lo~ugama "Las veri voooolaaab! Ja"lle ka"es tali tali! Mind hangest
leiad saaaaa!"
 "Kas sa loll oma ro~vedate laulude laulmist a"ra ei tahaks lo~petada?"
sai Anna-Liisa moo~~t ta"is.
 "Pha"hhhh! Elagu Pauerpoiz!" vastas Rott.
 "Mida sa roosa S-tahunnik mo~lised!" karjus Anna-Liisa ja lo~i
Roti pihta jalaga. Rott kleepus jala kylge ja laulis oma lolle laule
edasi. 
 "O~a"kkk! Kas sa saad!" ytles Anna-Liisa vastikusega.
 "Ihhihiihihhiihihihihiihihiihhihihihiihihhiih" itsitas Rott.
Anna-Liisa lo~i jalaga vastu puud. Rott ja"i jala ja puu vahele.
See enam Rotile ei meeldinud.
 "Ai!" ytles ta. "Loll! Sa oled paha!"
 "Kas ja"tad mu Vanaema rahule?" kysis Anna-Liisa.
 Rott lasi jalast lahti ja irvitas.
 "Ma siiski vajaaaan siind! OOOOOoooootan vaid sind! Vot ei
ja"ta. Ei ja"ta ja ko~ik! iHihiiiihihihihihihihih! Ptui! Ma panen
sind kah roomama!"
 "Sina? Armetu olend! Sa ei anna isegi niru mezzlooma moo~~tu 
va"lja!" naeris Anna-Liisa.
 Rott muutus kurjemaks. "Ssssolvad? Ptui! Pha"hhh! Ma veel
panen su tantsima. Up'n'Downi ja"rgi! Vat siis sa raisk saad!
Mina ja niru! Ptui! Pha"hhhh! Kao minema! Ma teen Tsa"ko abil
sinust ma"rja pleki!"
 Nende so~nade saatel kadus ta urgu. Anna-Liisa judistas ennast
ja la"ks ka"hku koju pesema- solk tuli ju maha pesta.
 Kui ta oli ennast kenasti puhtaks pesnud, la"x ta ennast
mezza rahustama, nagu tavaliselt. 
 Kui ta oli natuke jalutanud, kuulis ta kusagilt hirmsat
nuuxumist. Varsti jo~udis ta selgusele, et need kurvad
haa""litsused kostuvad yhe suure poo~~sa alt.
 Poo~~sa all istus Leho. 
 "Ma olen nii yxik!! Baa"""""! " nuttis vaene vetevana poeg.
Anna-Liisat ma"rgates la"ks ta na"gu korrapealt roo~~msaks
ja ta hakkas yles-alla keksima nagu va"ike laps.
 "Mispa"rast sa vaeseke nutsid?" kysis Anna-Liisa.
 "Mina? Nutsin? Ma olen kogu aeg hea tujuga olnud!" imestas Leho.
 "Aga sa ju ometi nutsid!" ytles Anna-Liisa ja osutas veeloigule
poo~~sa all.
 "Ei. Mina pole nutnud! Mina ei nuta ealeski! " vaidles
Leho vastu.
 "Olgu, Leho, olgu." andis tydruk ja"rele.
 "Noh? Kuidas Mud'il ka la"heb?" pa"ris Leho.
 "Oehhhh" ytles Anna-Liisa kurvalt "Ei la"he mitte kuidagi..."