Anna-Liisa ulgus ja nuttis, nuttis ja ulgus. Pisarad voolasid nagu kraanist. A"kki kuulis tydruk kusagilt vihast so~imamist. See so~imaja oli A"nton. "Mis sa ulud, issand jumal hoidku! Kas sul aru kahh paa""s on? Sa uputad mu kardulapo~lla a"ra! Ega kardulased riis ei ole et vees kasvavad! Mis niimoodi po~llamajandusest saaks, kui igayks uluks? Vo~ta nyyd ko~blas ka"tte ja po~llale!" Anna-Liisa oli segaduses. Mida see kandiline loom tahtis? Tal ei olnud ausalt o~elda o~rna aimugi, kuna nuuxudes la"ks pool juttu ko~rvust moo""da. Tema kuulis umbes midagi sellist: ",is....ulud, is.an. j..al .oidk....as.... ar...a....aa""s...? S...puta...u...rdula...lla.... ..E,a ka...lased.riis.....le.....ees kas.ava.! .is ..imo..i ....lama.and...st s.aks, ..i ...yks .luks? ....a....d k.~..as....tte........lale.." See ei olnud teadagi eriti palju, Anna-Liisa aga suutis sellest yht- teist pikkamoo""da siiski va"lja lugeda. "Arvatavasti oli juttu kaladest, riisist, lamamisest ja luksumisest," mo~tles ta "See A"nton on vist ikka yks imelik." Ja Anna-Liisa lasi ka"hku jalga. A"nton laiutas no~utult ka"si ja hakkas porgandeid rohima. Mezzas oli ka"imas usin too"". Ko~ik tegid too""d, isegi Renet ja NC-lased. Seitse pa"kapikku koristasid na"itex prahti, lauldes "Hei-hoo". MDDR hoidis pa"kapikkudega distantsi, kuna ta arvas, et ei vo~i iial teada, millal need kuramused talle ja"lle pa"he ronivad. DooM oli loomulikult too""dejuhataja. Tema abiliseks oli JGJ, MDDR aga oli tema no~uandja eriti ta"htsates, erakorralistes ja kandilistes kysimustes. Na"iteks tekkis kysimus, kuhu panna A"nton. "Paneme kappi!" arvas MDDR. "Aga miks?" ei taibanud JGJ. "Minu meelest ta lihtsalt sobib sinna ha"sti!" po~hjendas MDDR. Leho, Qnn ja Ma"rt said ylesandeks lappida auku Austraaliasse. Ma"rt kahtles, kas see auk ikka viib Austraaliasse. " A"kki la"heb see hoopistykkis Groo""nimaale vo~i Lapimaale? Vo~i Tygrimaale? Vo~i Ipshaaniasse? Vo~i ei viigi kuhugi?" arutles ta. "Hallooo!" karjus ta auku. "On seal keegi?" Natukese aja pa"rast visati talle august millegiga vastu pead. La"hemal vaatlusel osutus see miski oo""potiks. Sang kyljes ja puha. August karjuti inglise keeles "Lashke us maghada, kurath!" Austraalia asub ju teisel pool maakera, ning neil oli parajasti oo"". Sellega oli Ma"rdi kurjadel kahtlustel ka lo~pp. Qnn leidis kuskilt mo~ned lauad, Leho to~i haamri ja naelad ning koos naelutati ilmatu suur auk kinni. DooM kirjutas sinna peale veel sildi :"Seon syggav auk. Siit saab va"lismezzlasex!". Olukord mezzas hakkas ja"rk-ja"rgult stabiliseeruma. Kuna paljud loomad olid sundasumisel Austraalias, oli mezzas palju vaiksem. Ainult Soome oigas ko~vasti saadud kereta"ie to~ttu. Olgo seisis ta ko~rval ja parastas. Lo~puks oli ka taevas teibiga kokku liimitud ja Mast asus seda kohale kinnitama. Siis aga selgus, et ylemises paremas kinnituskohas oli polt pooleks murdunud. Otsustati, et keegi la"heb otsib uue poldi, seni aga hoiab Mast taevast yleval. Kurja vaeva na"hti O"kuliga, kellel vaatamata korduvatele meeldetuletustele oli raskusi oma nime ja muud id. meelespidamisega. DooM ja MDDR pidid talle korduvalt seletama, et ta ei ole paa""suke, ega ela konnatiigis. Samal ajal istus Anna-Liisa vanaema pool tagatoas ja oli sygavas ahastuses. Ainuke ma"lestus tema unelmate kallimast - Kalevipojast - oli purunenud mustmiljonix tykiks. Vanaema pyydis teda lohutada, aga asjatult. A"kki tuli vanaemale hea mo~te: " Mul on kapis yx tuub superatakki! Liimi ta kokku!". Anna-Liisa arvas, et see on yx raske too"", aga armastuse nimel oli ta ko~igeks valmis. "Too liim va"lja!" ka"sutas ta. Vanaema avas kapiukse. Sealt astus va"lja A"nton, ytles viisakalt tere ja marssis uksest va"lja. Vanaema ei teinud sellest va"ljagi (ilmselt oli see niivo~rd tavaline asi) ja otsis kapist va"lja piraka liimituubi. Anna-Liisa vo~ttis tuubi ja la"ks A"ntoni hoovile. Ta oli varemgi igasugu puzzle'sid kokku pannud ja omas sel alal ysnagi ko~rget exp'i, aga nyyd seisis tema ees midagi palju raskemat kui lihtne lauama"ng. (3D puzzle on ikka midagi enamat, eks ole!) Tydruk ohkas ja hakkas peale. .. Rott oli Tiigri hyppe ajal oma urus Jam'i kuulanud, ega saanud algul arugi, mis juhtus. Ta ma"letas, et uruavast oli sisse pudenenud liiva, puulehti ja paar o~llepudelit, siis ka"is klirin ja ko~ik la"ks pimedaks. Arg loom, nagu ta oli, puges Rott voodi alla ja pigistas silmad kinni. Suurest hirmust kaotas ta meelema"rkuse. Nyyd istus ta urus, pyydes va"lja mo~elda, mis siis ikkagi oli juhtunud. Ta ei olnud mo~tlemises just eriti osav. Ausalt o~eldes vo~is teda lausa lolliks nimetada. Seega on ysna arusaadav, et tegelikult ei mo~elnud ta suurt midagi va"lja. "Kohutav kakastroof!"- see oli ko~ik, mis ta peakolus kummitas. Uru avast vaatas sisse Olgo. "Ptui! Mis vastik hais!" kuulutas ta. Yle Olgo o~la vahtis veidi virila na"oga Soome. Rotti na"hes to~mbus ta na"gu aga o~elale muigele. "Milline ro~ve loom! Kiusaks teda, ah?" Olgo oli no~us. Nad to~id kusagilt labida ja asusid uruauku mulda kyhveldama. Rott sattus paanikasse. Ta polnud oma puuduliku mo~istuse juures osanud urule varuva"ljapaa""su ehitada. "Kuramus!" kirus ta. "Ma veel na"itan teile!". Tegelikult polnud tal suurt midagi na"idata. Oma lo~hkist kulmu vahest, aga ega seegi suurem asi polnud. Va"ljas aga kilkasid Soome ja Olgo suurest roo~~must. Soome kasvatas koguni paar korda tiritamme. "Ahahaaa!" naeris ta o~elalt. Po~rguelajas vo~ttis labida ka"tte, viipas Olgole ja asus uut ohvrit otsima. Mast, kes oli juba paar kopsakat tunnikest taevast paigal hoidnud, hakkas pikkamoo~~da va"sima. Pealegi sygeles ta jalatald hirmsal kombel. Aga uut polti ei paistnud kusagilt. Siggalehm, kes oli poldi ja"rgi saadetud, na"gi ilmatu sygava augu peal silti ja hakkas seda lugema. Lugemine, teadagi, on yks raske tegevus ning ega igayx sellega niisama lihtsalt hakkama ei saa. Nii oli ka siggalehmaga. Ta proovis lugeda vasakult paremale, paremalt vasakule, vaatas silti yle o~la, kissis silmadega, aga- vo~ta na"pust- ei tulnud suurt midagi va"lja. Siggalehm aga oli kangekaelne (kui nii saab o~elda looma kohta, kelle kael oli kaetud 1.25m paksuse luukihiga) ning ta soovis ilmtingimata silti lugeda. Seeto~ttu on arusaadav, et poldi toomine tal meelest la"x. Mast muutus juba na"rviliseks. Ta polnud ammu aega oma armsat piipu to~mmata saanud. Masti piip oli eriline. Mast arvas, et tavaline tubakas on lahja ja seega tegi ta oma "tubakat". Samblast, pyssirohust, piprast ja jahvatatud kividest. Sellise kraami jaoks oli ka vastavat piipu vaja. Piip oli parimast terasest ja maksis omal ajal kymme ruublit. See oli hial ajal ko~va raha. Moo~~da lendas O"kul. Mast palus:"Hoia korraks taevast, palun! Ma tahan piipu teha!". O"kul kukkus seletama, et temal pole vajalikku seljamuskulatuuri, aga Mast ei kuulanud seda. Nii suur oli tema isu piipu to~mmata. O"kul hakkas a"gades taevast yleval hoidma. Mast vo~ttis piibu, ta"itis tubakuga ja lo~i kyyntega tuld- ikka tsa"uh ja tsa"uh. Tubak la"ks ka"rinal po~lema, levitades hirmsat haisu ja suitsu. O"kul ko"his korra ja kukkus alla nagu kyps o~un. Hea oli, et Mast jo~udis veel taeva kinni pyyda, muidu oleks kyll kole jama olnud. "No~rguke!" ytles ta O"kulile, kes ko"hides po~genes.