Olgo astus ruumi ja seal nad olidki. Tervelt kolm noort kena
tydrikut, noo""ri ketramas. Olgo tahtis teada, et kes need tydrikud 
on. Esimene, ko~ige vanem vastas:
 'Meie oleme kolm o~de. Oleme Ilmataadi tytred. Mina olen vanim. Kuri 
Tsa"hkel Miko roo""vis meid isakodust ja to~i meid siia.'
 Teine o~de ja"tkas: ' Ta to~i meid siia ja pani noo""ri ketrama. See
noo""r pole tavaline noo""r, see on vo~lunoo""r. Kui keegi sellega kinni
siduda siis ei saada teda enne lahti kui ytelda vo~luso~nad. Kuid isegi 
Tsa"hkel Miko ei tea inimest, kes neid vo~luso~nu teab. Need vo~luso~nad
roo""viti Tsa"hkel Miko vanaisa ka"est. '
 Kolmas o~de, noorim ja kenaim, ytles: 'Jaah. Tsa"hkel Miko ei kohtle meid
yldse ha"sti. Tihtipeale kui tal igav on tuleb ta meie juurde ja hakkab meid
piinama. Vahepeal astub siia sisse ka Tsa"hkel Miko kuripaha vennapoeg ja
va"gistab meid. Me oleme nii o~nnetud. Aita meid sa va"gev ja vapper
noormees. Aita'
 Sellise jutu piale tuli Olgol lausa heldimuspisar silma. 'Loomulikult aitan
ma teid.' Teatas ta kohe. Ma la"hen klobin sellel kuradi Tsa"hkli
korralikult la"bi ja siis viin teid siit minema. just. '
 Olgo tahtis juba minema hakata kui tytarlapsed hyydsid:
' Oota, oo sa julge va"gimees. Sa kuula head no~u, mis sul mje anname.
vaata seal taamal see uks. Sealt saad sa Tsa"hkel Miko magamise kambrisse
astuda. Teda pole praegast kodus. Aga ta peaks varsti tulema. Sa vo~id seal
kambris end a"ra peita ja oodata kuni Miko ise kodu jo~uab ja puhkama heidab
ja siis ..'
 ' Oh nyyd ma saan aru kyll, mis te silmas peate. Siis kui Tsa"hkel Miko
puhkama heidab, kargan mina talle peale ja KhmKhmkhm .mm. Ahhh kurrat .mm.
tapan ta lihtsalt aa"".'
 ' Jah. Kuula veel meie no~uannet. Kui sa ukse juurde jo~uad, siis ...'
 ' Ahh, aitab jutust tydrukud. Mulle aitab sellest. Ma la"hen ja klobin ta
kohe la"bi. ' Seda yteldes suundus Olgo otsejoones Tsa"hkel Miko kambri
poole. Ukseni jo~udes ei na"inud ta sellel mingit kohta millest kinni
hakata. Noh olgu , mo~tles Olgo ja proovis sama koodi mis eelnevate ustegi
juurtes. Jaah Olgo oli ikka ko"va mees. Kostis ragin ja ukse sees oligi ava.
Tegelikult sealt avast midagi kyll na"ha ei olnud, sest seal oli midagi
suurt ja karvast. La"hemal uurimisel selgus, et see on ainult Olgo ka"si.
Nojah Olgo tahtis siis vaadata mis seal kambris ikkagi on ja sikutas enda
ka"tt sealt august va"lja, aga oh ha"da. Ka"si oli kinni. Ei liikund
paigast. 'Noh va"hemalt on kuiv ja muretu tunne. Va"hemalt katus peakohal.'

Samal ajal puhkasid Mezza valitsuse liikmed. Anna-Liisa, kes oli kah pa"ris
va"sinud otsustas kodu minna. Mezz oli pime. Siin-seal kostis mingit
krabinat. Anna-Liisa la"ks aga edasi. Varsti ei teadnud Anna-Liisa ise kah
kuhu poole ta la"heb. Tal oli kylm. Oli pime. Anna-Liisa kartis. Ta tahtis
juba kodus olla. A"kki kostis tema ko~rvalt meeldiv bariton. 
  ' Vabandage, ega te eksinud pole. '
  ' A"hh ehh. ' suutis vaid Anna-Liisa vastata.
  ' Ma kysisin ega te eksinud pole.' kuulis Anna-Liisa ja"lle kord seda
meeldivat haa""lt oma ko~rval. Anna-Liisal oli tunne, et ta vo~iks seda
haa""lt tundide kaupa kuulata ilma, et ta sellest a"ra tydineks.
  ' Jah ma arvan kyll, et ma olen eksinud ' vastas siis Anna-Liisa.
  ' On juba oo"". Te ei tohiks yksinda siin mezzades ringi hulkuda.
Ta"napa"eval leidub igasuguseid inimesi. Mezzas on ohtlik. Kui teil midagi
selle vastu pole vo~ite minu eluasemes selle oo"" moo""da saata. Mul on seal
just parajasti yks vaba tuba.'
  ' Oh te olete nii kena ' suutis Anna-Liisa selle peale vaid lausuda.
Kalevipoeg oli ta meeltest kadunud. Ta ei ma"letanudki enam milline see
Kalevipoeg va"lja na"gi. Vat aga juba see haa""l. See juba on midagi. 
  ' No kas la"hme ' Kuulis Anna-Liisa, ning ta ka vastas kohe: 
  ' Jah muidugi' 
  Kui nad jo~udsin majani, kus elas selle meeldiva haa""le omanik, sai
Anna-Liisa ka na"ha seda inimest. See inimene oli meessoost. Ta oli 190 cm
pikk ja tal olid tugevad laiad o~lad. Inimesed olid pikad tumedad juuksed ja
sirge nina. Silmad olid tal tumepruunid, kuid hellad. Huuled ei olnud ei
liiga kitsad, ega kah liiga lopsakad. Yldse na"gi noormees va"ga kena
va"lja.
  'Oih vabandage minu ebaviisakust,' kostis noormees 'mina olen Ilmar,
Ilmataadi ainus poeg.' 
  ' Oi va"ga meeldiv mina olen Anna-Liisa. '
  ' Kena la"hme nyyd sisse  ja ma na"itan teile teie aseme ka"tte. '
Ukse avanud kuulsid Anna-Liisa ja Ilmar ko~va la"llamist. 
  ' Oh ma vabandan teie ees sellise ko~lvatuse pa"rast ,' hakkas Ilmar
Ilmataadi poeg kohe vabandama, ' see on mu isa, kes seal koos Weteoldiga
tina panevad...Ma to~esti vabandan. Ega mina selline ei ole.'
  ' Ahah ! ' kostis Anna-Liisa.
 Ilmari juhendamisel mindi teisele korrusele ja Ilmar na"itas yhe toa uksele
ja ytles: ' Na"ed siin ongi sinu tuba. ' 
  ' Aita"h! ' kostis Anna-Liisa vaikselt ja astus tuppa. Tubs oli kena.
Roosa kupliga laelamp heitis mahedat valgust toa keskele. Seina aa""res oli
ha"marusse mattund suur voodi. Anna-Liisa heitis voodisse ja mo~ne hetkega
oli ta juba mattund unne. Ilmar vaatas heldinult seda o~rna olevust seal
voodis ja ohkas. 'Kyll on ta ikka armas. Aga isa ei lubaks mul iialgi
sellisest soost neiuga abielluda. Ta on ju inimene. Aga siiski on ta va"ga
kena inimene. Jaah!. A"kki peaks ikka homme raa""kima sellest isaga. '
mo~tles Ilmar omaette. Tasakesi sulges ta ukse ja tuba mattus pimedusse.