Jaah. Anna-Liisa na"gi oo""sel unes igasugu segast pla"ma. Seal olid segi Naabripoiss, Kalevipoeg, Ilmar ja T.K.W.C.Y. Ko~ik nad pidasid ko~net ja Naabripoiss hyppas kahe lause vahel. Igatahes polnud sealt ko~nest ja hyppamisest midagi suuremat va"lja lugeda. Nojah, asi oli siis nii, et kui Anna-Liisa hommikul yles a"rkas, oli ta na"htud asjade to~ttu segaduses ja ysna va"sinud peale kaupa. Seeto~ttu ei mo~elnud ta enam kuidagi va"lja, kus ta parajasti asus. Tuba oli peris kena ja korralik, aga see ei olnud talle tuttav. Uksest astus sisse Ilmar. Anna-Liisale tuli kohe meelde, et seda MEEST oli ta unes na"inud. Aga nimi polnud tal meeles. Loo"" vo~i puuhaluga vastu pead, vat ei tule meelde. Lo~puks ta arvas, et eks see vist nimi Edgar olnud. "Tere hommikust, Edgar!" ytles ta mesimagusal haa""lel. Ilmar tegi kyll suured silmad, kuid oli vait. Kurvalt vajus ta ko"ssi. "Ilmselt on tydrukul juba poiss olemas, kui ta mind unise peaga kellegagi segi ajas. Nuux!" mo~tles ta. Nii ei tahtnud ta suurt enam kedagi na"ha ja saatis Anna-Liisa viisakalt a"ra. Siis puges ta nurka ja ko"ssitas seal. Samal ajal a"rkas ka Olgo. Ka"si oli tal endiselt ukse sees, ilmselt polnud Tsa"hkel oo"" la"bi koju tulnud. Yldiselt hakkas Olgole juba vaikselt pinda ka"ima, et tema ka"si ukse seest va"lja ei tulnud. Ta lo~i vaba ka"ega vihaselt vastu ust. "Kurat!" roo""gatas ta. Ka teine ka"si oli ukse sees kindlalt kinni. Uks sai jalahoobi. Pa"rast jalahoopi muutus Olgo ilme va"ga imelikuks. Uks sai veelkord jalaga. Rohkem loo""miseks kasulikke jalgu Olgol polnud. Nimelt olid need nyyd ukse sees. Olgo ainult halises vaikselt ja kirus ennast, et ta yldse oli sinna koopasse roninud. Ta rabeles veidi, kuid midagi ei toimunud. Siis tekkis tal kaval mo~te appi karjuda. Peale paarikymmet minutit intensiivset karjumist oli tema kurk juba kyllaltki kuiv ja ka"he. Seepa"rast tekkis tal hirmus janu. Sellele lisandusid na"lg ja veel paar muud pakilist ihuha"da. Nojah, yldiselt oli olemine ypris niru. Tyki aja pa"rast saabus koju peremees, Tsa"hkel ise. " Kana"e! " hyydis ta " Kes siis meile kylla on tulnud? Kas mezzas ruumi va"he, et siin minu magamistoa ukse kyljes peab niiviisi nilbelt rippuma?" "kLzkze lhdki kksek ljkhkshtk!" ka"hises Olgo. Nagu teada, oli Tsa"hkel paras ha"kker ja dekodeeris Olgo so~nad viie sekundiga. " Palju maksad?" irvitas ta. " kmnkm plkrzzek rzk!" pressis Olgo. " Nonii!" arvas Tsa"hkel " Seda me veel na"eme! Mis sa siit otsid, ah? Kes sind saatis?" Kuid Olgo ei reetnud saladust. Tsa"hkel mo~tles, et peaks raisa po~lema panema. Mo~eldud-tehtud. Varsti sa"rises Olgo nagu jo~ulu- vorst. Kuid Tsa"hkeli idees oli raskem bug sees. Nimelt la"ks ka uks po~lema ja Olgo sai lahti. Siis hakkas Olgol kiire. Ko~igepealt tormas ta ukseavas keeva paja juurde ja kargas sinna sisse, et ennast kustutada. Siis jo~i ta a"ra kogu pajas leiduva leeme, o~iendas ha"dad, ning keeras ennast paja ko~rvale pa"ikese ka"tte kerra, et magada. Tsa"hkel vaatas vaesekest ja mo~tles, et las magab, kyll pa"rast jo~uab piinata. "Ikka jama oleks, kui kurask kohe ka"tte aa"" ka"rvaks, lo~bu la"inud ," arvas ta. Olgo magas seitse pae"va ja seitse oo""d. Siis kargas ta reipalt pysti ja arvas, et nyyd vo~iks Tsa"hklit kolkida. Ta astus koopasse ja mo~irgas hirmsa haa""lega, siis kargas magamistuppa. Tsa"hkil la"ks olemine ko~hedaks. "Ai kurat" arvas ta. Hiljem arvas ta, et "Ai! AAAPPIIII! Lase lahti!" ja nii edasi. Lo~puks pani Olgo Tsa"hkli oo""kappi lukku ja kuulas mo~nuga selle roo""kimist. Sellega oli asi lo~petatud ja kangelane astus piigade tuppa. Seal tabas teda kole ko~ha ja seitse ja"rgmist oo""d-pa"eva tegeles ta sellega. Mis aga toimus samal ajal mezzas? Jaah. Mezz oli nyyd juba korda tehtud, ko~ik oli ja"lle samasugune, kui enne, vo~ib-olla veidi vaiksem. DooM ka"is ringi ja raa""kis, et ilma temata poleks mezza ka viimsepa"eva laupa"evaks korda saadud. " Lollikesed! " arvas ta. " Mis te ilma minuta teinud oleksite?" Yash oli telemastina too""tamise lo~petanud ja tegi kuuse all piipu. Leho, MDDR ja Qnn istusid sooma"ttal ning arutasid igasugu eluprobleeme. " Ei tia, miks vorstil on kaks otsa? " kysis Qnn. " Vo~ibolla rohkem ei ja"tkunud? " arvas MDDR. Leho teoretiseeris, et tegelikult vo~ib ju rohkem otsi ka olla, kui vastav vorst teha, aga ilma otseta vorsti pole tema kyll na"iteks na"inud. "Ei tea jah," ytles MDDR "Ilma otsteta vorst vist ei olegi vorst?" "Noh ja mis ta siis on?" ei saanud Qnn aru. "Kurat, ei tea. Ausalt," tunnistas MDDR. " A"hh, mis me siin ikka sest vorstist na"rime, raa""gime millestki mo~istlikumast parem. Raa""gime viineritest!" pani Leho asja paika. Nii nad arutlesid seal. Jaah.