Noh, pidu oli igatahes ta"ies hoos. DooM jo~i natuke, ja arvas, et nyyd oleks tarvis yx korralik ja paraja pikkusega ko~ne maha pidada. Ta ko~hatas, viibutas mezzelanikele ka"ega, et nood vaixemax vo~taks ning alustas: "Kallllid suht austet kaasmezzlased! Oleme seia kogunend ta"na, jah, selleks, et minu ilusat ko~net kuulata! See, kui kenad, targad ja kavalad teie olete, on ko~igile kenasti, ausalt o~elda, teada, aga mitte seda ei soovi ma teile ta"na (noh ja homme) raa""kida, sest ko~ik, nagu o~eldud, juba te teate, kuidas sellega lood on. Muide, nirud minu arvates. Aga, jaah, ta"na ma sellest ei raa""gi. Ta"na ma raa""gin endast. Jah, jah, te kuulsite o~ieti, ma raa""gin, kui kaval ja tark mina olen. Seda me juba muidugi kah, teame, aga, igax juhux tuleb yle raa""kida.... ma . jah. MMH. Kus ma nyid ja"in, mmis ma nuid raa""kisingi, ta,, jah.... jess....,,,,.,..,,..,...,,,... khjah. Ahbamn,.m,sajdjls..." Umbes nii mulises ta tykk aega. Mezzlased kogunesid ko~ik teda kuulama, noogutasid targalt, pyhkisid silmi. Nad ei saanud kyll pa"ris ta"pselt aru, mida Doom o~elda tahtis, aga nad olid sellega juba harjunud, seega ei kaotanud nad so~numist suurt midagi. Aga varste saabus Leho ja siis algas pa"ris lo~bu. Leho hakkas Doomiga pahandama ja tal pudelit ka"est kakkuma. Pidu la"x yle mo~llux. Vintis mezzaelanikud jaotusid neljaks- osad olid Doomi poolt, osad Leho poolt, osad ko~igi poolt ja osad polnud mitte kellegi poolt. Ryseluses keegi eriti kannatada ei saanud, sest mezzlased olid liialt ebakaines olekus, et kellelegi/millelegi pihta saada. Lo~bus oli sellegi- poolest. Ka"hmlus ja loo""ma ka"is suhteliselt kaua aega, siis hakkas vaiksemaks jaa""ma. Olid ju mezzelanikud lihtsad loomad ja elasid lihtsa looma elu, ja seega hakkasid vaikselt va"sima. Varsti oli mezz juba ysna vaikne, siin-seal magasid mezzlased. Mo~ni virgem kakerdas veel puude vahel. Doom istus poo~~sa all, pudel ka"es ja seletas omaette seosetut juttu. Leho, ainuke kaine, palvetas ko~igi mezzlaste elu eest. Jah, palvetas ta seal niimoodi, ja a"kki la"ks taevas valgeks, hakkas kostma vaikne muusika, inglite laul ja puha. Inglid laulsid "Mutionu pidu" ja "Kes elab mezza sees?" See oli tore konzert, Jumal oli teadustaja, peakorraldaja ja tantsutydruk. "Tere JUMAL!" ytles Leho o~ndsa na"oga. "Tromkuzd!" vastas Jumal, " Ma kuulsin, et sa siin askid mu ka"est midagi? Vats app, the Son of Weteold? Saan ma samthing aa"" fixida? Olen ju Jumal, the Implementator!" "Mezz on hukas, keegi ei taha enam vaga elu elada!" kaebas Leho. "Nooh? Mis nad siis teevad?" pa"ris Jumal, the Implementator. "Joovad Kuradi sepistatud jooki, kakerdavad pa"rast ja teevad muud pattu.." "Aga, ei noh, yx labra kuulub ikka asja juurde? Muidest, Kurat on minu hea so~ber, tema pole siiamaani midagi paha ju teind?" arvas Jumal. " Kuidas pole? Aga paradiisis ahvatles Eevat o~una soo""ma madu-ussi nahas?" ei saanud Leho aru. "Mis paradiis? Mis Eeva? " vastas Jumal, the Implementator. "Noh, see, kuhu pa"rast surma saab!" selgitas Leho "Ja Eeva oli Aadama kyljeluust loodud ju! Aadama lo~id ju kah sina, kuidas sa ei tea siis?" " Paradiis! Peale surma saad sa peamenyysse vo~i score tabliizasse! Pealegi ma ha"sti ei ma"leta, et oleks nagu kedagi loonud? Vat loo""nud olen ma kyll, aga loonud? Noh, vo~ib olla kunagi sai see temp tehtud jah, aga ei ma"leta. Peaks va"hem napsu vo~tma? Pealegi olen ma veendunud darvinist." raa""kis Jumal, the Implementator targalt. Sellega oli Leho teooria ta"ielikult ha"vinud ja ymber lykatud. Jumal, the Implementator lahkus "with big bang". Leho ja"i lollilt vahtima. Ta ei osanud enam midagi o~elda. Tal ei olnud enam jumalat, keda uskuda. Olukorrast tuli va"ljapaa""s leida. Peale pisukest mo~ttepausi ozzustas Leho ise jumalaks hakata. Siis saab iseendasse uskuda ja puha.... "Aga kuidas see ka"ib? " arutles ta. "Ilmselt peaks taevasse elama kolima? Jah, nii saab kyll teha.." Ja nii asus Leho ko~rget puud otsima, sest kust mujalt ikka taevasse saab, kui ha"sti ko~rge puu otsast. Lo~puks leidis ta sobiva puu. See oli no~nda ko~rge, et latva polnudki na"ha. See oli pilvedes. Leho asus ronima. Kui ta oli oma tubli pool tundi roninud, jo~udis ta pilvedeni. Pilved, nagu teada, on vatist vo~i kissellist, kuidas parajasti juhtub. Mo~ni pilv pole millestki tehtud, teda lihtsalt pole. Antud juhul ja"id Lehole ette vatist pilved. Leho hakkas end pilvest la"bi kaevama, et ronimist moo""da puud ja"tkata, aga just siis otsustas pilv, et oleks vajalik veidi asukohta muuta. Nii so~itis ta koos Lehoga keset taevast ja ja"i sinna seisma. Suur oli Leho imestus, kui ta varsti ma"rkas puu puudumist. Natuke aega oli ta ysna loo""dud, kuna muust ilmast oli ta kindlalt isoleeritud. Siis arvas ta, et pilv on kah ju peaaegu taevas ja asus endale sinna maja ehitama. Ehitusmaterjali- vatti - oli kyllaga. Pealegi, olles veidi ja"rele mo~elnud, arvas ta, et selline teibiga kokku kleebitud taevas polegi tema jaoks eluko~lblik. Sel ajal to~usis ma"e tagant pa"ike (oo""sel pa"ike puhkab ma"e taga) ja hakkas paistetama. Mezzelanikud taipasid, et on aeg a"rgata. Mezzlased hakkasid va"lja ilmuma ko~ikvo~imalikest kohtadest, kuhu nad olid oo""sel magama jaa""nud. Tehti yhine hommikvo~imlemine Yashi reipal juhendamisel, siis asuti hommikusoo""gi kallale. Varsti ma"rkas miski terane loomake, et yhe pilve peal askeldab miski must ta"pp. Ta na"itas seda ka teistele. Ko~ik hakkasid taevasse vahtima. Ruttu tehti kindlaks, et tegemist on Lehoga. Ka Leho pani ta"hele, et teda ta"hele pandi. "Hallooo!!! Nyydsest olen mina jumal! Aamen!" ho~ikas ta.