R E F E R A A T / U U R I M U S T O" O". "Kikerikii" Referant-uurija : Antz-Lehopold Lehez Juhendaja: Dahman van der Zell, van der Zell'i akadeemia asutaja. Koostatud umbes 1996 aasta kevade paiku, kui linnud laulsid ja pa"ike paistis.... ****************************************************************************** * * * `\--/ * * /\ / '|- K I K E R I K I I * * ///\\\____-/ / =================== * * / \\ ----- / * * `\-||-/ +---------------+ * * || ||'''''''''''''|| * * ^^^ || Mud || * * || ----- || * * ||,,,,,,,,,,,,,|| * * +---------------+ * * \|/ * * ||| * * __/___\__ * * * ****************************************************************************** 0 Sissejuhatus. Otsides omale teemat kirjutamiseks, leidsin va"ga sobiva teema- yhe uue ja surematult kuulsa maailmakirjanduse klassikateose "Kikerikii" uurimise. Teose autoreid tunnen ma isiklikult, neid on tervelt 3. Seega on teoses ma"rgata ka erinevaid kirjutamisstiile-Igal autoril on oma "Ka"ekiri". Teoses on igal autoril oma osa - teose siiamaani 20 osa on jagatud enam-va"hem ta"pselt kolmeks. Autoriteks on MDDR, DooM ja Leho. Kuna ko~ik kolm kuulsust kuuluvad T.K.W.C.Y-sse ja on kaheldamatult silmapaistvad vaimuinimesed (int...ind..ul...ig...int..kendid noh!), on seletatav ka selle klassikateose suur edu maailmas. Teost vo~ib leida mitmelt poolt WWW-st. Ntx http://sprott.tuuru.edu.ee/~jesmin/kikeome.html vo~i siis Alvar Soome kodulehekyljel (www.cs.ut.ee/~alvar ???). Yldiselt on esimene link kindlam- seal on alati uuem ja ta"ielik. Oma uurimustoo""s tahan anda oma hinnangu teosele, analyysida seda, tuua a"ra mo~ningaid huvitavamaid lo~ike ning vaadelda ka teose autoreid inimestena. Et ja"rgnevast paremini aru saada, oleks soovitav (kuid mitte ha"davajalik) "Kikerikii" la"bi lugeda. I Teose lyhike sisukokkuvo~te. "Kikerikii" algab nii, et yks peategelastest, noor kena neiu Anna-Liisa, saabub suveks Vanaema juurde. Kuid maaelu pole enam selline, nagu varem - Vanaemast on saanud ko~rgetasemeline arvutispetsialist, kes on langenud mud-i kytkesse. Kahjuks pole see ma"ng talle sugugi ohutu - kuri metsloom Rott koos superha"kker Tsa"hkel Mikoga on saanud mud-i valitsejateks ning ahistavad mud'ist so~ltuvuses olevat Vanaema igal vo~imalikul ja vo~imatul moel. Anna-Liisa otsustab Vanaema paa""sta, kuid see polegi nii kerge. Ta kutsub appi lahked metsaelanikud, aga neil on vaja ka oma asjadega tegeleda, niisiis ei edene vo~itlus kurjade jo~ududega mitte kuidagi. Kogu see lugu on ta"is po~nevust, looduskirjeldusi ja armastust. Kuidas asi lo~ppeb, pole veel teada, kuna teos on veel loomisel. Yheso~naga on tegemist kuldavaa""rt teosega. Nyyd ka la"hemalt. II Sisu po~hjalik analyys. Teost esimest korda lugedes ma"rkasin kohe, et kirjanikud peavad ylita"htsaks nii oma mo~tete va"ljendamist kui ka kirjakeelt. Teose keeleks on UNIXi mo~jutustega eesti keel, seda teost on to~lgitud ka tavapa"rasesse kirjakeelde. Teos on va"ga sisutihe ja sunnib kaasa mo~tlema. Ko~ik situatsioonid on lahendatud va"ga vaimukalt ja ootamatuid syndmusi kasutades. Leidsin, et teos on arusaadavam, kui enne seda lugeda selliseid raamatuid, nagu "Karupoeg Puhh","Ivan Orava ma"lestused", "Murphy seadused" jms. -- ta"hendab, teos on suunatud int...ind.ulugentsele lugejaskonnale. Kurb to~siasi, et ebaindu..in...da.telige..ntsel lugejal tekib to~siseid raskuseid teose lugemisel, ta ei saa aru naljadest, murrab pead keeruliste so~nade juures ja leiab, et syndmustik on tema jaoks absoluutselt ebahuvitav. Jah, selliseid asju olen ma oma silmaga na"inud, ko~rvaga kuulnud. Mul on lausa kahju inimestest, kes ei leia ja"rgnevas lo~igus mingisugust mo~tet: "Nojah!" ytles DooM " Mina kui inte....ind...ulug... ah, teate isegi, oskan sellele kysimusele va"ga kenasti vastata, kuna mul on selleks olemas ko~ik eeldused. Vaata, Anna-Liisa, Maailm on hukatuse aa""rel. Meie, ta"hendab, Mina ja teised, kui sa mind mo~istad, kui ei mo~ista, siis on viga ilmselt sinus, yheso~naga, oleme endale asja niio~elda sydamesse vo~tnud, et see asi saaks parandatud moel, mil......." (Tsitaat teosest) Palju on toimunud arutlusi selle ymber, kas "Kikerikii"'s mitte liiga palju ebasyndsust pole. Minu arvamus on, et liiga palju seda kyll ei ole, yldiselt on teose sisu vo~etud elust endast ja to~de ei sobi varjata. Pealegi, autoritel on olemas oskus tunda a"ra ha"gust piiri selle vahel, mida sobib kirjutada ja mida mitte. Tean, et autorid ja"lgivad selliseid asju ta"helepanelikult. Enamasti vo~ivad selles suunas lendu lastud kriitikanooled olla po~hjustatud teose va"hesest tundmisest, sest la"hemalt uurides ma"rkab terane lugeja kritiseeritud kohas hoopis midagi muud. Ja kui mo~ni halb koht lipsabki sisse, pole sellest suurt lugu, sest ha"id kohti on mitu korda rohkem. Nagu juba o~eldud, on teos tihedalt seotud elu endaga, vahel otseselt, vahel la"bi symbolite. Seeto~ttu on jutu tegelasteks ka autorid ise. Nad elavad mezzas (metsas) , kohas, kus toimub suurem osa tegevusest. Nad on tavalised mezzaelanikud, oma murede ja roo~~mudega, igayhel mo~ni omapa"ra: DooM varjab viisaka ja korraliku pealispinna all korratut ja pahatahtlikku hinge, MDDR on alati koos oma so~bra Musta Kastiga, Leho tegeleb igal vo~imalikul ja vo~imatul juhul o~rnema sooga. Ko~ik kolm autorit kuuluvad ka T.K.W.C.Y nimelisse grupeeringusse. Nende la"himateks kaaskondlasteks on ylejaa""nud T.K.W.C.Y liikmed, need on A"nton, Qnn, Pezz ja Yash ehk Mast,Grigori,Vantd jne. Kogu see punt tunneb end mezzas va"ga koduselt ja ha"sti, mida aga ei saa o~elda Anna-Liisa kohta, eriti teose algul, kui ta tegi oma esimesi samme mezzas: Mezzas oli endine segadus. Lendasid krokotillid, ja"nesed, siggalehmad, aeg-ajalt jooksid yle tee paanilises hirmus va"iksemad metsaloomad, aeg-ajalt pudenes taevast raskeid kive. Anna-Liisa ehmus kyllaltki koledasti, kui tema ko~rvale puu sisse laksatas terav oda. Metsast kostis selle peale vaid hullumeelset itsitamist. (Tsitaat teosest) Ka hiljem tekkis tydrukul to~siseid raskusi: Pezz naeris nii, et to~mbas ennast viimse piirini o~hku ta"is ja la"ks kole hirmsa pauguga lo~hki! PAUH! Anna-Liisa ehmus koledal kombel ja vahtis na"rviliselt ringi. Ta ei osanud oma skauditarkustega midagi peale hakata. Siis aga astus Pezz la"hima puu tagant va"lja. Lo~hki minemine oli Pezzi leivanumber. Ta oskas seda no~nda ha"sti, et vahel isegi tema so~brad T.K.W.C.Y-st uskuma ja"id. "A"hhh" ytles Anna-Liisa "Kyll see mezzaelu on ikka kentsakas ja keeruline....Aga Vanaema ei saa vist keegi aidata...Nuux.." (Tsitaat teosest) Siiski on Anna-Liisal vo~itluses Roti ja Tsa"hkliga edusamme, sest pidev ebao~nn tuhmistaks teose sa"ra tunduvalt. Ka mezz ei tundu talle varsti enam nii kole, kuna ta on muutustega kergesti harjuv tytarlaps. See omadus tuleb talle suuresti kasuks, kuna mezzas synnib alati midagi. Niisiis, syndmuste ja situatsioonide mitmekesisus ja rohkus la"hendab "Kikerikiid" to~elisele maailmale. Va"ga meeldiv, et autorid valisid just sellise tee- kirjutada teos elu po~hjal. See on minu arvates palju parem kui mingi ta"ielik va"ljamo~eldis. Loomulikult on autorid teoses kasutanud ka hulgaliselt oma fantaasiat, mida neil to~esti ja"tkub. Olen kohanud inimesi, kes virisevad "Kikerikii" pikkuse yle. Juba praeguseks on "Kikerikii" u.80 kB pikk tekst, ning see pikeneb iga kuuga 5-20 kB vo~rra. No~ustun kyll va"itega, et liiga pikaks ei tasu midagi venitada, aga minu arvates ei ole ka 1 MB "Kikerikii" jaoks eriliselt suur pikkus, kuna syndmused ja naljad teoses ei kordu, alati on need va"rsked ja uued - ka siit paistab yks eluga seotuse eeliseid - tegelikus elus yhte asja samal kujul mitu korda ja"rjest naljalt juba ei juhtu, eks ole. Niisiis- kui keegi pole sellise pikkusega rahul, siis vo~ib seda lugeda juba tema enese veaks. Enamus lugejaid, keda ma tean, on pikkusega siiski ta"iesti rahul ja no~uavad autoritelt lisa. "Kikerikii"s leidub ka symblistliku teose jooni, s.t mo~ned asjad, kohad ja tegelased teoses symboliseerivad midagi tegelikust maailmast. Na"itkes: mezza all vo~ib ilmselt mo~ista ka NRG-d, asutust, millega autorid on tihedalt seotud, kusjuures mezz on NRG see pool, mis on just seotud vaba aja veetmise ja loomingulise too""ga. Po~rgu all vo~ib mo~neti mo~ista Tartu U"likooli samalaadset osa. Soome ajas oma nilbet juttu edasi: "Mina olen Soome... Hiljuti elasin ma veel mezzas, kuid nyyd olen po~rgus. Aga tegelikult pole kohal ega ajal viga midagi, meil po~rgus on pidevalt palju hullem olukord. Ja ikka elatakse, magatakse ja ko"hitakse seal. Nii, et tule siia, tibukene, sinuga on hea mehel aega viita.." (Tsitaat teosest) Selles lo~igus on selgelt a"ra toodud symbolite mezz ja po~rgu vasted tegelikus elus - on ju teada, et Soome lo~petas NRG ja asus edasi o~ppima Tartu U"likooli. Muuseas, autorid ise ei pea po~rgut teab mis koledaks kohaks, selgelt pyytakse na"idata, et ka po~rgul on parem pool. Na"iteks, po~rgu elanik Olgo aitab Anna-Liisal Vanaema paa""sta ja asub otsustavalt otsima salapa"rast Tsa"hkel Mikot, superha"kkerit. Symboleid vo~ib leida veel ja veel, yhel symbolil vo~ib olla ka mitu vastet. Symbolismi juures on huvitav see, et ka lugeja vo~ib mo~istatada, mida yhe vo~i teise asjaga on mo~eldud. Tulemuseks on see, et iga lugeja vo~ib mitmeid asju mo~ista nii, nagu ta just ise tahab, seega enamasti nii, nagu talle rohkem meeldib. Uurimuse kirjutamise ajal mo~tlesin ma pa"ris mitu korda, kas mina muudaksin "Kikerikiis" midagi. Lugesin teost veelkord ja leidsin, et oluliste syndmuste juures ei muudaks ma kyll vist midagi. Esiteks pole ma suurem asi kirjanik, teiseks pole ka heal kirjanikul viisakas teise teost loata muuta, kolmandaks, minu meelest muutmist vajavaid kohti suurt ei leidugi. Iga iga lause olgu ta"pselt selline, nagu ta on, muidu vo~ib midagi olulist, kuid tavainimesele ma"rkamatut kaduma minna. Kindlasti on autorid ka ise mo~telnud teatud lo~ikude muutmisele, aga alati on olnud esialgne lo~ik parem, misto~ttu pole ka neid muudetud. Sest nagu juba tuntud mo~tleja ja luuletaja Winnie Puhh u"tles: "... See on ko~ige parem viis luuletuste tegemiseks: las aga tuleb, mis tulla tahab." (A.A.Milne, "Karupoeg Puhh") III Huvitavamad lo~igud "Kikerikiis" Terve "Kikerikii" on kahtlemata huvitav, kuid vaatamata sellele leidub lo~ike mis on eriti huvitavad vo~i ta"htsad. Ja"rgnevalt tsiteerin mo~nda kohta teose sellest osast mis on juba valminud. (Veel valmimata osadest on raske tsitaate tuua) 1. osa ta"htsyndmuseks on Anna-Liisa esimene kohtumine vanaema loomadega. Nagu te ka ise veenduda vo~ite, on siin lo~igus eriti sygavamo~tteline diskussioon: Lammas: Maa"""!! Sigga: Ruik Ro"hhh! Lammas: Maa""""""AA""""! Sigga: Ruiiik! Kana:Kaakaakakaaaaa! Kukk:Kok-kok! Lammas: Maa""! Sigga: Ruik! Ro"hhhRo"hhhhh! (Tsitaat teosest) Ja"rgmine ta"htsam lo~ik "Kikerikiis" on see, kus Anna-Liisa kohale jo~uab tume pilv ja ta saab aru, et on oht, et vanaema a"hvardab oht. Anna-Liisa teab nyyd: Vanaema vajab pa"a"stmist. Kole manaja rott on Vanaema Muda vo~imusesse mananud. Nyyd ma"ngivad kahekesi raha peale Muda. Kuna rott tunneb SuperHa"kker Tsa"kot pole tal mingi raskus sohki teha. Nyyd on rott Mudas implementator ja forceb Vanaemat endaga ..(khm,khm, mul on vist ko"ha). tegema. Nyyd tunneb Anna-Liisa, et ta peab kindlasti Vanaema aitama. (Tsitaat teosest) Mezza ja elu selles kirjeldab va"rvikalt ja"rgmine lo~ik: Mezz oli endiselt koledaid mezzloomi ta"is. Aeg-ajalt kostis puu otsast hyydeid: "Aaappiiiii". Mo~nikord lendas yle nende peade mo~ni ja"nes, lehm kyynte vahel haledalt lestadega vehkimas. Yle mezza lendas yksik kuulipildujavalang: sigalehm tegutses. Maas oli na"ha kandilisi jalaja"lgi. (Tsitaat teosest) Teose yks poo""rdepunktidest on Anna-Liisa kohtumine T.K.W.C.Y liikmetega. Tsiteerin kohta, kus Anna-Liisa on juba kohtunud MDDRiga ja jo~uab koos Leho, Qnni, Ma"rdi ja Naabripoisiga DooMi maja juurde. DooM oli esmapilgul va"ga viisakas inimene. Tema maja ymbrus oli ta"is igasugu informatiivseid silte. Na"itex: "A"ra balum mha sylida!" "Vrav avanmeb gui luckada!","Sin om mnu lild, a"ra pial mitte palun dalad!","Blun gopud, gui vasdata ei vaja ole!, Blun elisda gui on vaia vadsadasdaa!" ja nii edasi..... Need sildid oli ta ise teinud ning ta armastas neid va"ga! Pyhkis neilt pidevalt tolmu ja mo~nele tegi pai kah. Va"lja na"gi DooM samuti va"ga viisakas- tal oli kaelas va"hemalt 15 lipsu, sokid olid erepunased nagu lilled ja va"ga puhtad. Ta majas ringi ka"imiseks tuli jalga panna siuksed tuhlised nigu muuseumides. (Tsitaat teosest) Minu arvates oli mezzas va"ga ha"sti lahendatud sidepidamine: A"kki lendas avatud aknast sisse o"kul. Kohe hakkas ta seletama: " Message via o"kulNet ver 4.666 beta ext. By WeteOld (C) 1980-2000 Message follows: From somewhere!wesi.mezz.ee!weteold Fri Feb 12 03:35:35 1996 Received: from somewhere by sleep.mud.ee id aa17506; Fri, 12 Feb 96 3:35:33 EST Received: from wesi.mezz.ee (wesi.mezz.ee [193.40.5.94]) by bugnet.ee (8.6.11/8.6.9) with ESMTP id OAA09442; Thu, 8 Feb 1996 14:01:56 +0200 Received: from wesi (server@localhost [127.0.0.1]) by wesi.mezz.ee (8.7.3/8.7.3) with SMTP id OAA15456; Thu, 8 Feb 1996 14:02:36 +0200 (EET) Date: Thu, 8 Feb 1996 14:02:36 +0200 (MEZZ LOCAL TIME) Message-Id: <9602081154.aa29029@sleep.mud.ee> Errors-To: ME (okul@okula.mezz.ee) Reply-To: weteold@wesi.mezz.ee Organizator: georg@nrg.tartu.ee Sender: weteold@wesi.mezz.ee Precedence: hulk From: weteold@wesi.mezz.ee To: Mud's sleeproom Subject: [WESI:185345336] Kole hirmus ma"lukas. Content-Transfer-Encoding: 17.5bit MIME-Version: 0.666 Content-Type: Text/plain; charset="MEZZ-ASCII ext" X-Mailer: SCO System Vesi Mail (version 3.2.666 beta) Status: WO . . . ( Siin oli kirja sisu - Autori ma"rkus ) Message ends " Kui o"kul oli selle ko~ik maha vuristanud, vajus ta va"sinult kokku. . . . "Muidu pole midagi, header ei jaa"" ha"ste pa"he!" kommenteeris ta ja lendas minema. (Tsitaat teosest) Mulle meeldis ka mo~nede mezzaelanike muusikamaitse: Ning Anna-Liisa la"x edasi kodu poole. Edasi ko~ndides tuli Anna-Liisale vasta aga Weteold, kes laulis roo~~msat laulukest: " hei maa""n ju tookin' ba"kk tu mii? teik hiim aut Juu got' kiip'm separeitid hei maa""n ju disrespekting mii? teik hiim aut Juu got' kiip'm separeitid Hei thei do~unt pei no~u maind iff ju'ar ander 18 juu vo~unt bii duin' eni taim Hei kamm aut a"nd plei " ( P.S. See on OFFSPRINGi lauluke ) (Tsitaat teosest) U"ks oluline koht oli ka tiigri hype: Mezzas jooksis tema juurde JGJ, kes kargles kohapeal ja raa""kis hingeldades :"Tule...mezza sees suurel lagendikul.....va"ga tore... .....tiiglw ..... geerr......Tiiger.......hakkab.....hyppama... ...pilet 5 EEK" . . . Suurel mezzalagendikul oli juba hirmsat moodi raffast koos. . . . Ja siis astus lagendikule Tiiger. Raffast ka"is kahin la"bi. "Vaat milline!" "tohho hullu kyll!" "Aaaa!" "Vahi kus loom!"- nii raa""kis kogu mezzaraffas. Ainult DooM pyydis O"kulile selgeks teha, et igayks ikka nii ha"sti ei hyppa, kui tema ise, Tiigril aga puuduvat elementaarsed (mihke so~na!) oskused igasuguste hypete edukaks la"biviimiseks. O"kul aga oli oo"" la"bi elektronposti vedanud ja magas o~iglase und. Tiiger tegi soojendust ja jagas autogramme. . . . Tiiger keskendus.... keskendus.... to~mbus pingule, astus sammu tagasi, siis sammu edasi, ko~igutas ennast, va"ristas jalgu, urhatas paljuta"henduslikult ja siis HYPPAS! Tiiger vuhises la"bi o~hu ja kukkus raffa sekka, lykates ymber tukkuva O"kuli, kes ehmatusest oma nime ja muu id. unustas, ning siis maandus ta Masti konnasilma otsas. Mast karjatas oma hirmtugeva haa""lega. Mezzas puhkes paanika. Puud olid karjumisel tekkinud tuulest lookas ja murdusid, liiv tuiskas, ja"nesed po~rkasid omavahel kokku, pa"ike la"ks roheliseks. Ko~ige tagatipuks ka"rises maa katki ja po~rgust paa""ses igasugu kurjasid elukaid va"lja. . . . Kui ko~ik na"is juba vaibunud olevat, kukkus tekkinud segadiku otsa taevas ja purunes klirinal kildudeks. La"ks pimedaks. Siis hakkas DooM parastama:" No mis ma teile raa""kisin! Ega ikka igayks hypata ei oska! No laske veel lollil hypata! Ei tea kes nyid uue taeva toob, ma tahaks teada? Ah?" (Tsitaat teosest) Need lo~igud, mida ma siin tsiteerisin olid va"ga va"ike osa "Kikerikiist". Ma ei garanteeri, et ko~ik on minuga no~us, et need on just ko~ige po~nevamad lo~igud, aga eks iga lugeja otsustab ise milline koht talle ko~ige rohkem meeldis. IV "Kikerikii" seosed lugejatega ning ymbritseva maailmaga. Kes on "Kikerikii" sagedasemad lugejad? Mina olen "Kikerikiid" lugemas na"inud kyll igasuguseid inimesi, kuid ma kaldun arvama, et suurema osa lugejatest moodustavad arvutitega seotud inimesed, sest teos levib ju la"bi Interneti. Siiski leidub suuri fa"nne ka inimeste seas, kes muidu arvutist suurt midagi ei arva vo~i kes koguni arvuteid kardavad. Seeto~ttu ma arvan, et teos sobib lugemiseks iga eluala inimestele. Lugejate keskmine vanus on vahest 20 eluaasta ringis, kuid ulatuslikumaid uuringuid pole ma sel teemal la"bi viinud, kuna lugejaid on to~esti palju. "Kikerikii" seos Interneti ja muu arvutimaailmaga. Seos arvutimaailmaga on teosel loomulikult va"ga tihe, kuna juba jutu sisu viitab sellele. Teisest kyljest- "Kikerikii" on kirjutatud UNIX- vo~rgus, avaldamine toimub la"bi WWW. Voi~b vaielda, kas liigne seotus arvutimaailmaga tuleb kirjandusteostele kahjuks vo~i kasuks, kuid antud teose korral ei na"e ma suurt vahet- "Kikerikii" on jutt, mis on hea, so~ltumata va"listeguritest. Arvan, et autorid valisid elektroonilise salvestusviisi, kuna see on odavam, kindlam ning mugavam, samuti on levi la"bi arvuti palju kiirem. V Autoritest. Autorid on, nagu juba nimetatud, MDDR, DooM ja Leho. Ko~ik kolm on aktsioonis NRGs, kus nad o~pivad (igatahes ko~rvalvaatajatele tundub nii, aga keegi ei tea mida nad seal NRGs tegelikult teevad). Lisaks on nad ka T.K.W.C.Y u"hed asutajaliikmed. Samas viljelevad nad (nagu ko~ik T.K.W.C.Y liikmed) UNIX-kultuuri. Nende jaoks ei ole ole UNIX lihtsalt mingi op.-su"steem ega arvutivo~rk, vaid elustiil. Aga nuu""d igast aurorist pikemalt. MDDR on selline mitu cm pikk, tumeblondide juustega. Tegeleb ta arvutite, tydrukute ja ko~ige muu taolisega. Vabal ajal ta magab vo~i kuulab muusikat ( the Prodigy, Chemical Brothers... (U"ldiselt meeldib talle Tramm ja Buss stiilis muusika :-) )) ning lisaks sellele Offspring. DooM on selline mo~ni cm pikk, tuhkblond karvane tuu""p. Ha"kib kah arvuteid. Tydrukuid kardab. Mo~tleb, et mine tea, a"kki hammustavad. Kuulab igasugu rasket muusikat, nagu ntx: Die Krupps, Kao$, Nirvana, the Prodigy ja muud taolist. Leho on selline mitu cm pikk tegelinski. enamb-va"hemb blondide juuste ja sinakashallide silmadega. Temale meeldib kah tydrukuid ja arvuteid na"ppida. Leho kuulab aga igasugust muusikat, aga eelko~ige Offspringi. Lisaks sellele veel the Prodigyt, Metallicat etc. Leho ja MDDR on peale ko~ige kunstiinimesed. Nemad ARMASTAVAD kunsti. Neile meeldib veel piutants, sest see on kah selline kena kunst. DooMil ja"lle on aga selline omadus, et ko~ik, mis talle silma hakkab, satub tema arvustamise alla. Ta raa""gib nii palju, et vahel on tema kaaskondlased ta"iesti kurnatud ja paluvad vaikselt abi. U"ldse on "Kikerikii"autorid lo~busad, aga ka natuke kentsakad inimesed. VI Isiklik arvamus "Kikerikiist" Selles osas vo~taksin lyhidalt kokku oma eelnevalt avaldatud arvamuse. Yldiselt meeldib see teos mulle va"ga, kuna stiil oli just selline, nagu mulle alati on meeldinud. Leidsin teoses palju sarnasusi oma lemmikraamatutega. Usun, et autorid on "Kikerikii" kallal palju vaeva na"inud, arvatavasti na"evad nad seda ka edaspidi. Sellist teost ikka yleoo"" ja uisapa"isa valmis ei kirjuta. Julgen seda va"ita, sest tunnen autoreid ha"sti ja tean, missugune raske vaimutoo"" seisis selle teose kirjutamise taga. Ausalt-o~elda pole ammu midagi nii head lugenud. VII Lo~ppeks Sellega siis minu referaat/uurimustoo"" lo~ppeb. Loodan, et lugeja sai "Kikerikii" kohta palju uut teada ning omab ka teose kohta oma arvamust. Seda, mida mina arvan, olen ma enda arvates kyllalt selgelt va"lja toonud. Ta"nan ko~iki, kes aitasid kaasa uurimustoo"" o~nnestumisele, eriti tahan ta"nada oma juhendajat, Dahman van der Zell'i. Mis siis ikka. Lugege ka teie (kui veel lugemata) "Kikerikii" d. Kui olete juba lugenud, lugege veel. VIII Lyhendite seletus: NRG- No~o Reaalgymnaasium T.K.W.C.Y- No~o Reaalgymnaasiumis tegutsev yhendus, koosneb 8 liikmest ja 1 auliikmest. Yhenduse eesma"rk ongi yhendus ise. (Niipalju kui mina aru saan.) Ta"heyhendi T.K.W.C.Y ta"hendus piax olema Tasulise KylaWC Yhing.... :-)